Kontor pole enam ammu lihtsalt üks koht kuhu tullakse tööd tegema. Eriti olukorras kus paljudel juhtudel on tööd võimalik teha asukohast sõltumata ning kokku tuleb tulla eelkõige ühtsustunde saavutamiseks või klientidega kohtumiseks. Ent kas oleme teinud kõik selleks, et inimestel oleks mugav ka kontoris tööd teha ning soov sinna pidevalt tagasi tulla? Ja kas kontor aitab kaasa ka meie eesmärkide saavutamisele?
Avatud planeeringuga kontorite võidusaaga on lõppenud?
Meeskonnatöö aluseks on koostöö ning pikalt on arvatud, et just avatud planeeringuga kontorid aitavad sellel paremini sündida. Viimased uuringud viitavad aga vastupidisele ning üha rohkem räägitakse sellest, et mitte kõigile ei sobi töötada keskkonnas mis võimendab kiiret reageerimist ja pidevat kommunikatsiooni. Eriti ebasobilik on taoline töökorraldus neile kellelt eeldatakse detailidele keskendumist või muid loomingulisi tegevusi.
See ei tähenda muidugi, et kõik avatud pinnad tuleks kinniseks ehitada, sest ka avatud planeeringul on oma võlusid. Pigem tasub võimalusel pöörata tähelepanu paindlikumale planeeringule, luues korraga nii avatud tööpaikasid üldiseks tööks kui ka vaikseid piirkondi neile kes eelistavad töötada vähem mürarikkas keskkonnas. Kuid kuna tihtipeale asuvad kontorid üüripindadel, siis võib olla keeruline hakata avatud planeeringuga ruumile vaheseinu ja kabinetiruume ehitama. Sellises olukorras on parim kasutada helisummutava konstruktsiooniga klaasist vaheseinu. Need jätavad ruumi avatuse, aidates lahendada müraprobleemid. Muuhulgas on sellised teisaldatavad vaheseinad ka suurepärane lahendus koosolekuruumide loomiseks.
Alternatiivina võib kasutada ka akustilisi paneele mis võimaldavad olemasolevaid töökohti eraldada nii visuaalselt kui ka heliliselt. Taolise lahenduse kasuks räägib muuhulgas ka teiseldamise võimalus, et vajadusel ruumi lihtsasti ümber paigutada.
Pilt: Palazzo 3D
Pilt: DVO helisummutavad vaheseinad
“Töö tegemiseks on töötajatel vaja ainult missiooni, sisekujundus pole oluline.”
Nii laiemas maailmas kui ka Eestis on hakanud levima mõtteviis kuidas tegelikult pole oluline kus või kuidas tööd tehakse, peamine on ühtekuuluvustunne ja suur missioon. Ajutiselt võib sellest ka piisata, eriti olukorras kus kokku on tulnud esmased entusiastid kes magamata ööde saatel ettevõtte vundamenti loovad. Ent meie kogemus näitab, et hea sisekujundus aitab ka kõige varasemas faasis inimestel paremaid ja jätkusuutlikumaid tulemusi saavutada.
Tööülesannetel on mitmeid erivajadusi
Kuna kõik erialad ning tööülesanded pole veel sellised mida saaks tehtud kott-toolist, sülearvuti süles, siis tuleb pöörata rõhku ka erivajadustele. Osadel juhtudel piirdubki see vaid suurema pinnaga lauaga kuhu mahuks lisaks arvutile ka joonistama või saaks sinna asetada korraga mitu monitori.
Tihtipeale eeldab see ka õige suuruse ja eripäradega kappe, kus saaks hoida kõiksugu materjale, raamatuid või dokumente. Sellisel juhul tuleb pöörata tähelepanu ka sellele, et mõningaid asju mõningaid asju võib kapist olla tihemini vaja kui teisi, seega peaks osa kapist olema lahtiste riiulitega.
Ent kindlasti tasub tähelepanu pöörata mööbli ergonoomikale, et need kes päevad läbi laua taga peavad istuma säilitaks terve rühi ning saaks võimalikult kaua ja murevabalt tööl käimist jätkata.
Pildid: DVO kontorimööbel
Kodune töökeskkond uuele põlvkonnale
Uute põlvkondade tööturule sisenemine on toonud juurde mitmeid värskeid töömeetodeid. Muuhulgas pole kontor enam lihtsalt praktiline töö ära tegemise koht, seal peab valitsema mõnus ja hubane õhkkond.
Näiteks on kasvamas trend kus kontoritöötajad eelistavad töötada kodust. See aga viitab peamiselt sellele, et tavapärane töökeskkond pole töötajatele piisavalt atraktiivne, sest puuduvad kodune mugavus ja hubasus. Samal ajal toob see aga kaasa tiimiliikmete üksteisest võõrandumise, sest vaid chati-põhjal ühtekuuluvustunnet pikalt ei hoia.
Seega tuleb atraktiivsuse saavutamiseks kontoriruum muuta kodusemaks. Seda saab teha hägustades koju ja kontorisse sobiva mööbli vahelist piiri. Lihtsaim on selleks ka kontoris kasutada pehmeid tekstiilist aknakatteid, vaipasid, mugavaid diivaneid ja tugitoole või lisades ruumi dekoratiivseid pilte ja toataimi. Lisaks võib ka seinad koduste tapeetidega viimistleda.
Loovate lahendustega kontor heaks esmamuljeks
Ettevõtted peaksid pöörama rohkem tähelepanu ka oma interjööri kaubanduslikkusele ja loomingulisemale disainile. Loovad sisekujunduslahendused, kuhu on sisse toodud ettevõtte kultuur ja isikupära, kannavad emotsiooni edasi ka olemasolevatele ning uutele potentsiaalsetele klientidele ning aitavad seeläbi kujundada ka ettevõtte imagot.
Seetõttu tasuks kindlasti pöörata tähelepanu vastuvõtu- või kliendi ooteala läbimõeldud disainimisele. Alustada tuleks ettevõtte logo toonide kasutamisest ning näiteks võiks mõelda väärtuste loomingulisele välja toomisele. Samuti soovitame panna rõhku põhielementidele nagu lauad-toolid mis võiks tekitada wow-efekti.
Pilt: DVO kontorimööbel
Suurimad vead kontori sisekujunduses
Oleme kahjuks oma 15-aastase tegutsemise ajaloo jooksul näinud palju kontoreid mille puhul on ilmselge, et seal ei ole sisekujundusele üldse mõeldud. Siin mõned kõige rohkem esinevad näited kõigist vigadest, mida kontori kujundamisel tehakse.
“Oleme tootmisettevõte, kontoriruumi kujundus pole meile oluline”
Iga oma rahast ja ajast lugupidav ettevõte paneb paika fookuse. Tihti aga näeme, et tootmisettevõtted panevad kogu rõhu tootmisele – sh tootmisruumidele ja masinatele, jättes tähelepanuta kõik need ruumid kust selle kõige toimimist reaalselt juhitakse. Sellistel juhtudel on kontoriruumid enamasti lakoonilised ja kõledad kohad kus on odavad viimistlusmaterjalid, üsna lagedad seinad, tehnilised valgustid ja lihtne seeriamööbel. See aga pole sugugi koht, kuhu tahaks iga päev pooleks päevaks istuma tulla, põhjustades kaudselt ka madalamat produktiivsust.
Sisekujunduse eelarvet märkimisväärselt tõstmata on kontoriruum võimalik muuta elavamaks veidi elavamate põranda- ja seinamaterjalide või puit-dekoratsioonidega. Näiteks spoonpaneelist või puitkiudplaadist ripplagi teeb ruumi juba palju hubasemaks kui tavapärane valge moodullae paneel, lisaks pole see ka palju kallim. Samuti võiksid osad valgustid olla pigem laest rippuvad kui tavapärased tööstuslikud lahendused.
Jäädakse raamidesse kinni ning kasutatakse standardseid lahendusi aastast aastasse.
See, et viisteist-kakskümmend aastat tagasi oli saada vaid kindlat tüüpi, igavat mööblit ei tähenda, et täna peaks kasutama samu lahendusi. Nii nagu vahepeal on arenenud töövahendid muutuvad ka mööbli- ja ruumidisaini trendid pidevalt. Ja selle kõigega tasuks kaasas käia, sest koos trendidega on muutunud ka inimeste ootused oma keskkonnale.
Niisiis miks mitte tuua trendikaid materjale, mida peamiselt näeb meie kodudes, ka meie kontorisse. Näiteks kasutada marmorit, lisada vaskseid ja kuldseid detaile, kasutada sametit, tugevaid värve aksentseintes ja põnevate vormidega valgusteid. Seda kõike selleks, et ka kontoris rõhukohti tekitada ning ruume isikupärastada.
Pilt: PROFoffice
Üledisainimine
Vastupidiselt raamidesse kinni jäämisele võib sisekujundus ebaõnnestuda ka siis, kui tahetakse ruumi panna liiga palju põnevaid asju korraga. Vahel valitakse kontorisse vahva disainiga, kuid põrandamaterjali ja töölaua kõrgusega mittesobivaid toole. Samuti pannakse ruumi ka disainielemente, mis on lihtsalt ebavajalikud, võtavad liiga palju ruumi ega oma praktilist otstarvet.
Mistahes ruumi disainimisel peab meie arvates olema esmalt suunitletud praktilisusele – ruum peab olema vajalikult ära kasutatud, aga samas ei tohiks kuskilt ruumi puudu olla.
Niisiis pooldame igat ruumi kujundades ja sisustades seda et esmalt selgitada põhjalikult välja ruumis tööle asuvate töötajate vajadused ja ootused. Seejärel tuleks keskenduda just neile vajadustele vastavate lahenduste loomisele, samal ajal lisades ka isikupäraseid elemente, mis panevad interjööri elama ja sobivad kokku praktiliste lahendustega.
Kui leidsid siit midagi, mille osas vajad veel nõu või abi, võta julgelt ühendust Palazzo Interiorsi sisearhitektidega.
Kasulik lugemine
