vannitoa-blogipilt
28
nov

Vannitoa planeerimine – vead, mida vältida

Läbi aegade on suurimad sisekujunduse probleemid seotud vannitubadega. Põhjus selles, et siiani alustatakse vannitoa ja vannitoamööbli planeerimist alles siis, kui ruum on juba valmis ja võibolla viimistletudki.

Loetleme siinkohal mõned levinumad vead, mis loodetavasti aitavad sul asjad enda jaoks paremini läbi mõelda.

Vannitoa tööpind peaks olema täiesti veekindel materjal.

Nii imekspandav kui see ka pole, tellitakse siiani vannituppa täispuitu või spoonitud pinda, mis niiskuses ilus ei püsi. Kogemus näitab, et peale kolme aastat on oma algse välimuse säilitanud ainult komposiitmaterjalid, näiteks Corian, klaaspinnad või kivi (naturaalne või tehis).

Planeerimisel unustatakse kohad nagidele.

Rätikud on ühed enim kasutatavad asjad sinu vannitoas. Neid peab olema mugav ja kiire haarata ja ära panna – nagide puudumine muudab igapäevase vannitoakülastuse frustreerivaks.

Ehitamise ajal pannakse äravool põrandasse.

Väga paljud ilusad vannitoakapid on enamasti seina küljes või jalgadel (vt ka järgmist punkti), ent vee äravool on eelneva planeerimatuse tõttu hoopis põrandasse tehtud.
See on ka üks põhjustest, miks tasub vannitoaprojekt teha enne ehitama alustamist. Vaid nii saab vajadusel äravoolu planeerida seina sisse, et hiljem ei peaks hakkama lõhkuma või lisaehitust tegema.

Vannitoa mööblil on kontakt põrandaga, mis tihti tähendab ka kontakti veega.

Vannitoamööbel võiks olla seinal või jalgadel, et mööbel ei puutuks vastu maad. Nii ei pääse vesi sellele ligi, et midagi ära rikkuda. Kui dušš on kaugel ja väga hästi piiratud, on mööbli rikkumise oht väiksem. Tavaliselt nii kahjuks pole.

Vannitoasein on tehtud nõrgast materjalist.

Vannitoasein peab jõudma kanda mööblit, valamut ning vajadusel ka muid elemente. Kahjuks on liiga tihti juhtumeid, kus seinad on tehtud kipsplaadist – selle külge ei saa riputada kappi ega kivist tööpinda.

Mööbel jääb vannile või duššile väga lähedale.

Kuigi kvaliteetsete kappide materjal on niiskuskindel, ei sobi pidev kokkupuude veega pika aja vältel sellegi poolest. Lahenduseks on vanni või dušši poolne külg teha ka näiteks tööpinna materjalist, et pritsmed/vesi ei rikuks seda ära.

Planeeritakse liiga kõrged sahtlid ja kapid.

Kuna vannitoas on väikseid asju tihti väga palju, on praktilisem kasutada ka väiksemaid mahuteid ja madalamaid kappe-sahtleid.

Tööpinnale valitakse vale värv.

Tööpinna värvi valikul tuleks mõelda, et vesi jätab jälgi. Kui sa pole just koristusfanatt, vali vannitoa tööpinnaks midagi heledat, millelt iga väiksemgi kuivanud veepiisk silma ei hakkaks.

Hoitakse kokku segisti pealt.

Kui olete panustanud kvaliteetsesse vannitoamööblisse, tasub ka segistite valimisel kasutada tuntud brände. Kui lähete odavamat ja lihtsamat teed, võite üks hetk märgata, kuidas see läbi laskev kraan teie mööblit rikkuma on hakanud.

Kombineeritakse erineva kvaliteediga elemente.

Kui valid näiteks kvaliteetse ja hinnaka tööpinna, kuid odava ning mittekvaliteetse kapi, tähendab see, et pead hakkama ühte enne välja vahetama, kui teist. Pikaajalise kogemuse põhjal oskame öelda, kuidas kombineerida erinevaid materjale nii, et kõik peaks vastu terviklikult.

Valgustus ei ole läbi mõeldud.

Oluline on, et valgus oleks loomulik, aga ere. Olulised on mõlemad, nii üldvalgus kui peeglivalgus. Kui aken jääb selja taha ja peeglilampi ei ole, siis ei pruugi peeglist üldse midagi näha. Samuti ei tasu vannituppa panna külma LED valgust, mis meikimise keeruliseks teeb.

Kõike eelnevat kokku võttes soovitame vannitoa planeerimisel ja sisustamisel kaasata spetsialist.